Vuovdelihkadusa doaimma ulbmil lea bealuštit luondduvuvddiid, geahpedit vuovdečuollamiid meari ja čavddásnuhttit viiddes ja ovttalaš vuovdeekovuogádagaid. Máŋggain guovlluin vuovddiid galget maid ovddeštit danin, go mánggat šlájat eai birge boaresge vuovdebihttáin, juos dat leat menddo unnit.
Mii vuostálastit dan jurddašanvuogi, ahte vuovdi lea dušše golahusgálvu. Mii maid hálidit eanedit dábálaš olbmuid vejolašvuođaid oassálastit luondduriggodatgažaldagaide. Buktit ovdan vuvddiideamet dálá dili ja daid geavaheami ekologalaš rájiid sihke maid gealdagiid, mat šaddet vuovdedoaimmain.
Mii veahkehit olbmuid gádjut mávssolaš vuvddiid ja ovddidit vuovdepolitihka. Guovtilastit earenoamážit stáhta eatnamiid vuvddiid ja maid omd. gielddaid ja searvigottiid vuvddiid. Min bargu rasttida riikarájiid danin, go eai vuovdeekovuogádagat daid dovdda.
Mii lea luondduvuovdi?
Luondduvuovdi dárkkuha dakkár vuovddi, mii lea aivve luonddudilálaš dahje luonddudilálačča láhkásaš. Luondduvuvddiin sáhttá vuhttot dološ vuovdedoaibma go beare vuovddi luondduviđá iešvuohkit leat ceavzán. Luondduvuvddiin šlájat, struktuvra ja aktivitehta leat ožžon šaddat friddjan muhto raššin. Luondduvuovdi sáhttá dovdájuvvot mieskkan muoras, máŋggabealat struktuvrras ja indikáhtoršlájain. 1
Servodaga ja ealáhusaid ferte nuppástuhttit suvdilin. Suomas vuovdedoallu lea dás čalmbosit mávssolaš oassi. Olles vuovdesuorgi ferte nuppástuvvat ja johtilit. Áššedovdiiguin ja bellodatpolitihkkáriiguin galget maid dábálaš olbmot doibmet. Dilli lea kritihkalaš ja danin buot vuogit veahkaválddi haga sáhttet leat dárbbašlaččat.
Doaibmamet birra
Vuovdelihkadus (Metsäliike) šattai dálážii giđđadálvet 2023 Kolari Aalisduoddara vuovdeeatnamiid miellačájáhusaid maŋŋá. Dalle fuobmájedje ahte ean-eanebut luonddusuodjaleaddjit gohčodišgohte iežaset vuovdelihkaduslažžan. Ovdal dán vuovdelihkadusain dárkkuhuvvui ovttasbargu Greenpeacein, Elokapina Metsäkapina-joavkkuin, Luontoliitto Metsäryhmä-joavkkuin ja oktahatolbmuiguin. Namas lihkadus oaččui 13.10.2021 go Greenpeace ja Elokapina Metsäkapina-joavkku aktivisttat johte ovttas Kainuui gaskkalduhttit Suomussalmi Karttimojoki luondduvuvddiid čuollamiid. Dálá áiggisnai Greenpeace, Elokapina ja Luontoliitto Metsäryhmä leat Vuovdelihkadusain verddelihkadusat.
Vuovdelihkadus fámuiduhttá ja doarju báikkálaččaid, luonddusuodjaleaddjiid ja ealáhusbargiid bealuštit lagas luondduvuvddiid. Vuovdegiččut hábmet oppa riikka vuovdepolitihka ja debáhta vuvddiid birra. Omd. Aalisduoddara miellačájáhusat fuobmájuvvojedje miehtáriikasaččat.
Vuolde leat suomagielat ođasartihkkalat Vuovdelihkadusa birra.
Nyt ympäristöjärjestöt koettavat estää hakkuut Uudellamaalla: 500 metriä köyttä ripustettu Metsähallituksen puihin
Ympäristöjärjestöjen mukaan kyseessä on poikkeuksellisen arvokas lintumetsä Itä-Uudellamaalla. Metsähallitus on ilmoittanut avohakkaavansa alueelta 7,5 hehtaaria metsää.
YLE, 27.1.2023; yle.fi
Elokapina pysäytti hakkuut Aalistunturilla – Alueelle on esitetty kansallispuistoa
Metsäliike vaatii Metsähallitusta luopumaan hakkuista, kunnes alueelle tehty kansallispuistoesitys on käsitelty. Metsähallituksen mukaan arvokkaat luontokohteet jätetään hakkuiden ulkopuolelle.
Helsingin Sanomat, 16.1.2023; hs.fi
Valtion metsien hakkuut
Hakkuut Aalistunturin kupeessa jakavat mielipiteitä. Pitäisikö valtion metsiä suojella enemmän?
A-Studio, 23.1.2023; areena.yle.fi
Kolarin Aalistunturin metsäkiista kuumenee
Länsi-Lapissa sijaitsevan Aalistunturin alueella metsäaktivistit haluavat keskeyttää Metsähallituksen harvennushakkuut alueella. A-studio vieraili paikalla.
A-studio, 23.1.2023; areena.yle.fi
Maanantaina aloitetut hakkuut on keskeytetty Suomussalmella — paikalla on ympäristöjärjestö Greenpeace, metsien suojeluarvojen kartoittajia ja Elokapinan metsäaktivisteja
Kaleva, 13.10.2021; kaleva.fi
Metsäliike haluaa estää Lapinjärven valtionmetsän tulevat hakkuut – puihin ripustetaan puoli kilometriä köyttä
Metsähallitus on suunnitellut hakkaavansa poikkeuksellisen arvokkaan lintumetsän Uudellamaalla Lapinjärven Latokartanolla. Metsäliike vaatii hakkuista luopumista ja alueen suojelemista. Greenpeacen aktivistit ripustavat alueen puiden latvoihin 500 metriä köyttä hakkuut ennaltaehkäisevänä toimenpiteenä.
Greenpeace, 23.1.2023; greenpeace.fi
"Olemme sen tuleville sukupolville velkaa, että luontokato pysäytetään nyt" – Metsäliike siirsi mielenosoitukset Aalistunturilta kaupunkiin
Kolarin Aalistunturilla leiriä pitäneet aktivistit jatkavat mielenilmaustaan tänään Rovaniemellä. He vaativat Aalistunturin alueen suojelemista ja metsähallituksen hakkuiden keskeyttämistä.
YLE, 7.2.2023; yle.fi
Oassálastte
Ozatgo reaidduid ja bargoguimmiid vuvddiid bealušteami várás? Leat boahtán rivttes báikái!
Mielde doibmii
Mii figgat dasa, juohke okta sáhttá oassálastit justa dainna lágiin ja goas alcces heive. Vuostálastima, miellačájáhusa, bealleváldima, adreassaid, vuovdekártemiid ja áŋggirdemiid lassin Vuovdelihkadus gilvá dutkandieđu ja barga earánai vuvddiid gádjuma várás.
Sáhtát bargat lihkadusas juogo anonymalaččat duogábealde dahje albmosii neahtas, báikki alde dahje miehtáriikasaččat searvevásáhusa haga. Vuovdelihkadusas bargan ii duđgal lahttuvuođa iige -mávssu. Guvllolaš joavkkut leat Gaskka-Suoma joavku, Nuorta-Suoma joavku, Kainuu joavku ja Sámi joavku. Daiguin lihkaduslaččat leat duollet dálle ortniiduvvan maid vuovdeguovdasaččat. Vuovdelihkadusas beasat ovttasbargat omd. vuovdeeaiggádiiugin, kulturolbmuiguin, dutkiiguin, kártejeaddjiiguin ja iešguđetahkásaš aktivisttaiguin sihke vuvddiin ja guovddážiin.
Min doaibmaprinsihpat
-
Ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Viggat hábmet doaibmamet dorvvolaččabun ja olahahttin nu, ahte buohkaide geat viggat doahttalit min prinsihpaid lea buresboahtin.
-
Gudnejahttit buohkaid rumašlaš ja emotionála rájaid. Áittardit sihke iežamet ja earáid.
-
Doaimma sirdimis ráđđádallat ovttás ja ovdalgihtii. Juohke okta bargá álo friddja oktahatolmmošin; juohke okta mearrida ieš man olu oassálastá ja man guhkái.
-
Bargat soabalaččat ja rehálaččat ja gudnebalolaččat. Mii eat árvvohuša eatge háhtte. Mii eat kritisere persovnnalaččat bolesaid, bargiid dahje vierrásiid geaiguin deaividit bargomet olis, baicce daid geat mearridit vuvddiid čuollamis ja suodjaleamis.
-
Bargat veahkaválddi haga. Mii eat maiddái vahágahtte opmodaga. Mii sáhttet dorvvastit earálágan doahttalkeahtesvuohtataktihkaide veahkaválddi haga.
2
-
Vuovdelihkadusa miellačájáhusain ii sáhtte geavahit gárrenávdnasiid.
-
Eat roahkasmahtte váldit jurddaškeahtes riskkaid. Doahttalkeahtesvuohtataktihkat gáibidit skuvlema ja iežas árvvoštallama.