Luondduvuvddiin beavttálmahttán fákten

Mii bearrat, ahte

Suoma ja Sámi vuvddiin galgá

Mávssolaš stáhta ja gieldda
vuvddiid galgá suodjalit

Lundomet máŋggahámatvuohta cevzojuvvo beare go suodjalit vuvddiid doarvái ja máŋggabeallásaččat birra Suoma, juohke eanangottis. Dilli lea fuotni dálkkádatrievdama ja eanahálddu geažil.

Vuovddit leat dehálaš eallinbirrasat, muhto máŋggat dain leat maid dehálaš sosiálalaš, vuoiŋŋastan- ja árbevierrobáikkit. Eallin lea máŋggabeallásaččamus luondduvuvddiin, muhto nuoratnai vuovdi sáhttá leat suodjaleami veara báikkálaš ekovuogádagaide ja servošiidda.

Dutkamusdieđuin lea čielggas ahte ii lea doarvái gádjut dušše boares ja luonddudilálaš vuovdebihtát, muhto baicce luondduvuovddit galget leat oktavuođas nubbi nubbái maiddái suodjaluvvon vuvddiid bokte.

Álbmogiidgaskasaš suodjalansoahpamušaide galgá čatnasit

Suoma lea čatnasan EU:a biodiversitehtastrategiijai ja ON:a biodiversitehtasoahpamuššii, maid mielde 30 % eana- ja mearraguovlluin ferte suodjalit, vai luonddu máŋggahámatvuohta váfistuvvo. 10 % ferte suodjalit čavgadit. Dása lassin Suoma Luondopanela (Suomen Luontopaneeli) ja EU:a biodiversitehtastrategiijas lohket sierra, ahte buot loahpat boares ja luonddudilálaš vuovddit fertejit suodjaluvvot 1.

Birasorganisašuvnnaid mielde luondduvuovddit leat Suomas šahten vuollelaš logádas oppa vuovdeviidodagas. Dáin stuorra oassi lea vel suodjalkeahttá ja sáhttá čullojuvvot 2. Juo viggamuš 10 % čavges suodjaleamis gáibidivččii sakka eambbo suodjaluvvon vuovddi 3, birasministeriija ovdanbuktima mielde sullii 500 000 hektára stáhta eatnamiid 4. Luondopanelasa luoittu mielde Suomas gávdno ain juo badjel 800 000 hektára suodjalkeahtes luondduvuovddit 5.

Boahtte jagiid galgá čilget, man olu lea dakkár vuovdi, mas lea seailun mieskan muorra doarvái fuolakeahttá vuovdedoaimmain. Dakkár vuovddit galget maiddái suodjaluvvot.

Čuollanmeari galgá geahpedit suvdilin

Máŋgga eanangottis čuollamat leat leamaš suvdilmeahttumat ekologalaččat ja dálkkádaga dáfus muhto maiddái juobe industriija iežas muorabuvttadeami dáfus 6. Omd. Nuortalulli-Suomas leat máŋgga jagi rasttildan moaddelogi proseanttain Luondduriggodatguovddáža luoitán ráji buvttadeami dáfus suvdilis čuollanmearrái.

Ekologalaš suvdilvuohta guhkkin muhto olahahtti

Suoma birasguovddáš SYKE dutki Sampo Soimakallio lea luoitán, ahte vuvddiideamet sáhtálii čuollat jagis eanemus 55–65 miljovnna guđahasmehtera, vai čatnasan čitnadiosidda mearri ii unnánivčče ja Suoma olášii iežas dálkkádatviggamuššii 7. Suomas leat fas mannan jagiid čuollan 70–80 miljovnna guđahasmehtera.

Kiitos Symposium
Suodjalanevttohus Helvetinjärvi ja Seitseminena álbmotmeahci gaskii!